Ärimees Oleg Grossi annetus aitab Halliste kirikut taastada
Halliste Püha Anna kirik, mille tornist on viimastel aastatel pudenenud murenenud telliseid, vajab erakorralist parandamist ja lisaraha. Oma õla pani remondile alla Virumaa ärimees Oleg Gross.
Käimas olevaks kirikutorni renoveerimiseks oli kogudus eesotsas hooldajaõpetaja Allan Kährikuga saanud muinsuskaitseametilt 99 600 eurot, kümneprotsendilise omaosaluse katmiseks andis vald 9000 eurot ja ka kogudus kogus selleks raha.
Taastamistööd teeb osaühing Maakivist, sel suvel käib torni ülaosa restaureerimine. Nagu ütles objekti projektijuht Erkki Putnik, selgus tööde käigus, et seis oli oodatust kehvem, vaja oli erakorraliselt kontraforsse ehk tugipiilareid restaureerida ja paigaldada tornikiivrile plekke.
“Algul pakkusime, et jätame tornist midagi tegemata ja korrastame kontraforsid, sest need olid kiriku ümbruses käijatele ohtlikud: talvel lume ja jää survega kukuvad tellised alla,” kõneles Putnik. “Õnneks leiti toetust ja saame torni ülaosa täielikult korda teha.”
Lisatöödeks oli vaja 25 000 eurot, 10 000 sellest tuli annetusena Oleg Grossilt, ülejäänu loodab kirik aasta lõpuks koguda.
Oleg Gross rõhutas Sakalaga kõneldes, et annetus oli emotsionaalne otsus. “Tunnen südames, et pean aitama. Minu isapoolne liin pärineb Halliste ja Karksi kandist, Hallistes on ka mu suguvõsa teadaolev vanim matmispaik,” sõnas ta ja lisas, et enamik tema esivanemaid puhkabki Halliste surnuaial.
Gross meenutas, et 1959. aastal, kui Halliste kirik põles, oli ta seitsmeaastane ja elas Abja-Paluojal. “Sõitsin jalgrattaga Hallistesse pühakoja põlengut vaatama. Kirikuõpetaja tassis tulekahju kustutamiseks ämbriga vett. Ta oli otsekui meeltesegaduses, sest ämbriga kustutamisest ei olnud kasu, torn põles nii võimsalt. Käed olid tal kõrbenud, nendel olid pöidlasuurused villid. See vaatepilt on mu silmade ees, nagu oleks juhtunud eile,” kõneles Gross. Tol ajal oli Halliste koguduse õpetaja Alfred Kõiv.
Kirikuraamatus on Grosside suguvõsa esimese liikmena 1702. aastast kirjas Ärtu Enn. Tol ajal veel perekonnanimesid ei olnud, inimesi nimetati eesnime ja talu järgi. Grossi nime sai esimene mees selles suguvõsas 1816. aastal.
Suguvõsal on oma vapp, millel olevad sümbolid kujutavad linakasvatust ja kariloomi, aga rüütlikiivri asemel on päises Mulgi kaabu. See kasepuust vapp on Halliste kirikus ja on kokku lepitud, et see võib seal olla sada aastat. Oleg Gross lisas, et kunagi, kui Hallistes oli suguvõsa kokkutulek, laskis ta end selles kirikus ka ristida.
Ettevõtja lisas, et abiküsijaid on iga päev kümneid. “Ärgu pahandagu need, kellele ära ütlen – Eesti majanduses ei ole hetkel seis hea,” nentis ta.
Restaureerimistööde projektijuht Erkki Putnik ütles, et kiriku torni taastamine on paras proovikivi. “1989. ja 1990. aasta rekonstrueerimistöödel kasutati käepärase materjalina kärgtelliseid. Need said niiskust ja hakkasid suurte tükkidena pudenema, seega oli torni ülaosa väga kehvas seisus ning suur osa neist tellistest on vaja välja vahetada,” rääkis ta.
Allikas: Sakala Postimees